Narva linnafoorum
 
Narva linnafoorumi problemaatika:
Piirnemised Narvas. Tallinna mnt, vanalinn, jõe äär, Peterburi mnt ja piiriületuspunkt – suhted ja ühendused.
 
Narva on olnud piiriäärne linn par exellence – ta on elanud läbi mitmeid radikaalseid muutusi struktuuris. Erinevad kihistused on kattunud, aga mitte kõige edukamalt ühinenud või segunenud. Kuna ruumilised muutused on Narvas toimunud väga järsult (kiire vanalinna ülesehitamine rootsi ajal, pommitamine, kiired taastamistööd nõukogude ajal), ei ole kihistustel õieti võimalust põimumiseks olnudki. Pole muidugi mingi uudis, et ruumilises mõttes sisaldab Narva äärmiselt ebatavalisi olukordi ja võimalusi nende rõhutamiseks. Samas valitseb ruumilises mõttes justkui kahevahelolek ja ebaküpsus – ta on korraga jõuline ja ebamäärane, hoomatav aga mõistetamatu. Kõige täpsemalt võibolla omaenda jõulisusega hädas.
Linna erinevate piirkondade funktsioon ja olemus on olnud aja jooksul libisev ja viinud hetkeseisuga teatava iseloomutuseni suures skaalas.
Linnafoorumi üldiseks teemaks on hetkel aktuaalsete Narva piirkondadega tegelemine – Tallinna tänava ümbrus, Peterburi tänav, vanalinn, Narva jõe äär. Mis on nende ruumiliseks omapäraks, kuidas seda rõhutada, mis toimub nende kokkupuutealadel, kuidas nad omavahel ühendatud on?
Kunagine arhitektuurivõrgustiku Ocean poolt tehtud Narva ruumilise uuringu kandvaks ideeks oli “abundance of connections”, mille sisu tundub täiesti ajakohane ka üheksa aastat hiljem. Samas muidugi võib praegusi kümnendeid arhitektuuris nimetada otseühenduste ajastuks, ühenduste loomisest räägitakse pea igas ruumilises kontekstis ja projektis. Narva puhul on iseloomulik, et samavõrra tuleks silmas pidada piirkondade iseloomulikkuse rõhutamist ja nende iseloomu rikastamist. Seega tõstaks “ühenduste ülekülluse” kõrvale ka “iseloomu ülekülluse” kui strateegia.
 
Tallinna maantee on sõjajärgselt uuesti välja ehitatud avalikke funktsioone ja eluhoonestust sisaldav tänav, mis funktsioneerib linna peaäritänavana. Huvitavaks teeb olukorra, et tänavat ääristavad üsna suures osas äri jaoks ebatavalise tüpoloogiaga hruštšovkad.
Vanalinna kohta on hetkel koostamisel üldplaneering, mis tegeleb kolme kihistuse sünteesiga – rootsiaegne vanalinn, hruštšovkad ja avalike funktsioonidega hoonete lisamisel kasvatatav moodne linn, niiviisi loodetakse saavutada linnalist tihedust ja rikkalikust. Kõige aktiivsem vanalinnas toimetav jõud on Narva kolledž, kes lisaks õppehoonele plaanib vanalinna ka ühiselamut. Pidades silmas mõneski Eesti linnas jõus olevat tendentsi õppehooned kesklinnast välja kolida, on kahtlemata tegu lootustandvate plaanidega.
Peterburi maantee küsimus on suures osas lahtine. Üsna kaua aega on õhus olnud plaan vähemalt piiriületustransiit viia üle Narva jõe linnast põhjapoole jääva Vaivara valla kaudu. Viimasel ajal on tekkinud mõtted võimaldada Sõpruse silla kaudu piiriületust ainult jalakäijatele, mis sunniks sõiduautodega piiri ületavaid narvalasi üsna veidrale ringile ja poleks kesklinna elususe huvides võibolla ka kõige mõistlikum lahendus. Praegu kujutab aga piiriületustsoon endast ebaõnnestunud sisselõiget vanalinna, linnuse piirkonna ja jõeääre suhtes.
Hetkel on olemas jõeäärse promenaadi projekt, mis on Jõe tänava lõik Sadama teest Raja tänavani. Tulev promenaad külgneb Pimeaiaga (rajati bastionitele Victoria ja Pax pärast kindlustuste demilitariseerimist) möödudes seega Victoria, Pax’i, Justitia bastonitest ja Narva Hermanni linnusest. Promenaadi plaanitakse küllaltki tüüpilise kindlustatud kaldapealsena, mis sisaldab peatuskohti, välikohvikut, rattaparkalt jmt. Promenaadi pikkuseks on orienteeruvalt 800m ja projekti heakskiitmisel plaanitakse ehitust ajavahemikku 2011-2013. Ka toimuv Joaoru konkurss, mille vaadeldav ala asub plaanitavast promenaadist lõunas ja külgneb jõega umbes 1000m ulatuses, näeb alale ette puhke ja meelelahutusfunktsioone (avaliku supelranna heakorrastamist, tervisespordialadega tegelemiseks võimaluste loomist ning suurte kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist). Joaoru on tundlik ja mitmekülgne koht (piirneb Natura 2000 linnu- ja loodushoiualaga ja külgneb Narva jõe kanjoni maastikukaitsealaga). Tänaseks on Joaoru puhkealast ja sellest põhja pool asuvate promenaadi, sadama ja Pimeaiaga saanud peamisi vaba aja veetmise alasid Narvas. Kui kaldaäärse ala küsimusega on antud piirkonnas (promenaad ja Joaoru) küllaltki põhjalikult tegeletud, siis kas oleks jõeäärse ala avalikuks muutmine ka põhja ja lõuna pool aktuaalne, vähemalt tervise rajana? Aktuaalsem on raudteest lõunasse jääv osa koos arhitektuuriliselt huvitava Kreenholmiga – mida teha selle piirkonnaga – kas jätkata lineaarset ja katkematut promenaadi projekti?
 
Kirjeldatud aktuaalsete Narva aladega osaliselt tegeletakse - on olemas erinevates etappides planeeringuid ja projekte, hetkel pole aga kindlust nende elluviimiseks, osalt ka sellepärast, et pole tegeletud nimetatud alade omavaheliste suhete ja ühenduste uurimisega. Seega võiks Narva linnafoorum mõtestada neid alasid just üldisemalt, uurida nende piirnemisi ja suhteid.
 
Planeeringute kohta palun vaadake täiendavat infot alusmaterjalide alt www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/narva/alusmaterjalid
Kaja Pae
Linnafoorumite eestvedaja