I Tallinna Linnafoorum



Tallinna linnafoorumi problemaatika: Avaliku ruumi loomine Kultuurikatla-Linnavalitsuse-Linnahalli ümber ja ala sidumine linnaga. Linn mereääres – Kultuurikilomeeter/rannapromenaad.

Esimene linnafoorum võtab vaatluse alla avaliku ruumi Kultuurikatla-Linnavalitsuse-Linnahalli piirkonnas. Katlast räägivad ja mõtlevad temaga seotud inimesed kui „planeeritud juhuslikkusest”, viimase kümnendi arhitektuursele mõtlemisele omasest äärmisest vabadusest konkreetsete piirangute sees. Katla arengut sisestruktuuri mõttes nähakse ajalise protsessina, mis võimaldab sellest rääkida iseorganiseerumise võtmes – pidades silmas stuudiote järkjärgulist kasvamist ja lisandumist teineteisest lähtuvalt. Kohe naabruses asuma hakkav uus linnavalitsuse hoone, mille konkurss hiljaaegu lõppes, esitab teatavat vabadust visuaalselt – ja nii ta oligi mõeldud – žürii soovis valida avatud linnavalitsemise kujundlikku sümbolit; plaanilt ja olemuselt on tegu aga paratamatult valmis struktuuriga. Kolmanda maamärgina seisab läheduses Linnahall, mis hetkel kehastub linlase teadvuses ennekõike tehismaastikuna; sisemiselt kujutab endast aga jõulist modernistlikku suurprojekti, mille ruumiline ümberkohandamine muutunud tingimustes pole seni õnnestunud.

Kõrvuti hakkavad asuma äärmiselt erinevate sisemaailmatega hooned, millede taust ja funktsioonid on täiesti erinevad; nende projektid on aga katlemata loominguliselt ja intellektuaalset tugevalt laetud ja kannavad endas selgekujulisi maailmavaateid. Väga põnevaks kujuneb avaliku ruumi küsimus nimetatud hoonete vahel – ühelt poolt on eeldused väga elava avaliku ruumi tekkeks olemas juba arvestades hoonete funktsioone, teisalt on selge, et avalik ruum ei teki ainuüksi ehitise karismast. Vaadeldavat ala lahutab vana – ja mingil määral ka uuslinnast lai magistraali vöö. Sisuliselt on ala linnakoest ära lõigatud, mis oluliselt takistab ala arengut kultuuri-ja ajaveetmispiirkonnana (nagu seda näha tahetakse). Väga oluline on tegeleda küsimusega kuidas luua ühendused linnaga? Mis tüüpi, millise tempoga avalik ruum võiks vaadeldavale alale tekkida?

Vastaspoolelt piirab ala mereäär, mis pole antud piirkonnas läbitöötatult avalikku ruumi kunagi integreeritud olnud, praegune Tallinna linna arengukava näeb aga ette „linna avamist merele“. Antud kontekstis tähendaks see veelkord ühenduste tarvilikkuse rõhutamist ja rannapromenaadi/Kultuurikilomeetri ideega tegelemist. Tallinna kesklinna piirkonnas peaaegu puuduvad jätkuvad, pidevad ruumid („lineaarpargid“), seetõttu on rannapromenaadi kui sidusa ruumi idee juba mitmekesisuse seisukohalt tähenduslik.

Karismaatiline triaad on kokku juhtumas suures osas planeerimatult ja see on skaala, kus planeerimatus võib luua üllatuslikke olukordi selle parimas mõttes – pidades silmas ootamatuid kõrvutusi-külgnevusi. Läbitöötatud ja sisuka kotseptsiooniga avaliku ruumi läbi saaks selle üllatus-potentsiaali realiseerida. Kuidas tuua ellu ja aktualiseerida niisugune linnapiirkond?

Euroopa fond toetab alal avaliku ruumi arendamist 18 miljoni krooniga, seda ressurssi kasutab linnavalitsus detailplaneeringu tellimiseks.

Kaja Pae
Linnafoorumite vedaja