Tallinna III linnafoorum
 
Kadriorust Maarjamäele
Arutletakse Pirita tee alguse piirkonna linnaruumilise arengu üle.
Seekordne foorum võtab vaatluse alla Pirita tee alguse piirkonna. Kesksena vaadeldakse Lauluväljaku ja Maarjamäe lossi vahale jäävat ala, laiemalt linnaehituslikke seoseid Kadrioru ja Pirita-Kose piirkonnaga. Oluline kõrvalteema on Lasnamäe klint, mis võimalusi pakkuva ruumilise väärtusena leiab kahjuks vähest rakendust.
 
Lähtekoht
Probleem vaadeldava alaga kerkis esile nullindate alguses, mil vastukäivalt üldplaneeringule,  mille kohaselt on suurem osa Pirita tee äärsest alast Lauluväljakust kuni Kose teeni ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, hakati kehtestama eramuid ja kortermaju lubavaid detailplaneeringuid. Kuna detailplaneeringud olid üldiselt fragmentaarsed ja ei esindanud selgeid ruumilisi ideid, hakkas tekkima ruumiline korrastamatus, mis ähvardas rikkuda ala ühiskondlikku potentsiaali.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet tellis 2004. aastal kolmelt arhitektuuribüroolt ( Ansambel, R-Konsult ja Rein Murula Arhitektuuribüroo) Russalka monumendi ja Pirita jõe vahelise ala arendamise visioonid. Neist kolmest ühegi visiooni arendamisega konkreetselt edasi ei mindud. Tallinna Kesklinna Arhitektide Nõukoda arutas 2005 koosolekul mainitud ala ehitusmääruse põhialuseid. Tõdeti, et arengupiirkond võiks olla Lauluväljakust Orlovi lossini, kus ehitised võiks tulevikus projekteerida läbi arhitektuurikonkursside. 2007. aastal tellis TLPA Lauluväljaku ja Maarjamäe lossi vahelise ala struktuurplaani. Struktuurplaani eesmärgiks oli korrastada nullindatel tekkinud segadust, hetkel on tegu ainsa ala kohta kehtiva ühtsema nägemusega. Plaan jagab ala mitmest krundist koosnevateks tsoonideks, nõudes, et iga tsoon tuleb lahendada ühe tervikliku detailplaneeringuga, vältimaks ala edasist killustumist.
 
Struktuurplaan loob elukeskkonna ligikaudu 500 leibkonnale, peamiselt endiste Näituseväljaku angaaride asemele ja Lillepaviljoni tagusele alale. Üks problemaatika põhjuseid on ühiskondlikuse küsimus. Ala Lauluväljakust Maarjamäeni ei tohiks tekitada katkestust Kadriorust Lillepi pargi ja Kose metsani. Kogu piirkond on moodustamas üht Tallinna põhilist rekreatsiooniala, seda silmas pidades tuleks tegeleda ka Lauluväljaku ja Orlovi lossi vahelise ala hoonestusega. Samas on ilmselt piirkonna elavsuse tõstmise üheks võimaluseks hetkel toimuv kortermajade funktsiooni toomine alale. Läbi huumori võiks aga küsida, kas 2000 kohalikku elanikku suudaks ära keelata Öölaulupeo, kui see neile pähe peaks tulema?
 
Looduslikud võimalused
Klint on võimalusi loov ruumiline väärtus, ent hetkel pole ta siiski tõeliselt linnaruumi integreeritud. Milliseid ruumilisi võimalusi oleks klindi aktiviseerimiseks? Klint ja merekallas on praegu seotud üksnes visuaalselt. Eelpool nimetatud struktuurplaan piirneb klindiga ning seega otseselt seda küsimust ei puuduta. Pirita tee äärne ala on väheseid kesklinna lähedasi kohti, kus linn ja meri projekteeritult kokku saavad. Justkui on olemas väga head võimalused, millest siiski suur osa on kasutamata. Foorumi üks eesmärke koos üldise puhkeruumi teemaga olekski küsimus mere ja klindi suhestamisest. (Ka struktuurplaani seletuskiri näeb ette Maarjamäe klindi korrastamist ning klindialuse maa-ala soovituslikku kasutuselevõttu terviseradade ning rekreatsioonialana.)
 
Rahvuspark
2006. aastal toimunud Tallinna rahvuspargi teemalisel ümarlaual moodustati algatusgrupp, kes koostöös Tallinna Keskkonnaametiga pidi ette valmistama rahvuspargi teemalise eelnõu Tallinna Linnavalitsusele. Ümarlaual määrati ära ka Tallinna rahvuspargi eelvaliku ala, mis algas Kadrioru pargiga ja ulatus piki Pirita teed läbi Lauluväljaku ja Maarjamäe, Lillepi pargi Pirita jõe ürgoru kaitsealani, haarates kogu ulatuses ka Pirita kloostri ala, Kloostrimetsa teest põhja poole jääva Kloostrimetsa metsapargi koos Metsakalmistuga ja Aegna saare. Keskkonnaekspert Andres Tõnisson koostas ekspertiisi Tallinna rahvuspargi ideele, kus tõdeti, et „kahetasandilise looduskaitse olemasolu korral ning riiklikult kaitstavate maa-alade suure osakaalu (otsese kaitse all on 58% rahvuspargi ala maksimaalsest kontuurist) tõttu ei ole linna poolt rahvuspargi moodustamine ei võimalik ega ka vajalik. Maa-alad, mis pole riikliku kaitse all, paiknevad fragmentaarselt ja ei moodusta rahvuspargi väärilist tervikut.“
2010 aastal on Riigikogus uuesti kerkinud küsimus Rahvuspargi loomisest, mille ühe põhjendusena nimetatakse kinnisvaraarenduse ohjamist. Lähiajal on valistsusel plaanis koostada ekspertiiskomisjon küsimuse arutamiseks. Mida tähendaks Rahvuspark linnaehituslikus mõttes, oleks üks foorumi teemadest ja avaks ala kui rekreatsioonipiirkonda veidi teise nurga alt. Siin ilmneb uuesti küsimus ala olemusest, ilmselt on Rahvuspargina mõtestamine üks ühikonnast välja kasvanud püüd ala just ühiskondlikuna rõhutada.
 
Linnafoorumite järjepidevus, Smuuli tee läbimurre
Esimene Tallinna linnafoorum vaatles Linnahalli-Kultuurikatla piirkonda, teine
foorum tegeles Põhjaväila kontekstis kesklinna mereäärse osaga Kultuurikatlast
Russalkani. Seega moodustab kolmas foorum loogilise jätku merega seonduva
kesklinna piirkonnaga tegelemisel.
Eelmistel foorumitel on kõlama jäänud arvamus, et kesklinna põhja poolt läbivaks tarnsiidiks tarvidust pole ning Põhjaväila asemel oleks pigem tarvidus Lõunaväila järele, et säilitada ikkagi mere ja kesklinna sidumise võimalus. Sellise skeemi kohaselt oleks aga tarvis Smuuli tee läbimurret. See on olemas Tallinna liikluse teemaplaneeringus, kuid vaadeldava ala kohta kehtestatud struktuurplaanis on sellest loobutud, kui kohalikule
keskkonnale negatiivset mõju avaldavast.
Tsitaat Struktuurplaani seletuskirjast: „Tallinna tänavavõrgu teemaplaneeringuga on alale ette nähtud Pirita ja Smuuli teed ühendav teekoridor, mis on Rohealade teemaplaneeringu KSH kohaselt olulise negatiivse mõjuga. Struktuurplaan ei saa seetõttu (lisaks arhitektuursetele kaalutlustele) teetrassi aktsepteerida, kuna see lõhuks kaitse all oleva Maarjamäe klindi, lõikaks läbi kergliiklusteed ja rekreatsioonialad ning tooks ülekoormatud Pirita teele täiendava liikluskoormuse. Lahenduse realiseerumisel kerkib atraktiivsesse keskkonda mere kohale Lauluväljaku naabrusesse hiiglaslik liiklussõlm, mis oleks võõrkehaks antud keskkonnas”
Siin aga oleks tarvis laiemat arutelu, kas problemaatilisem oleks tekkiv liiklussõlm Maarjamäe kandis koos looduskaitse probleemidega või kesklinnas võimalusi sulgev Põhjaväil.
Vaadeldavat ala puudutavad materjalid leiate:
http://www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/tallinn3/alusmaterjalid
Tallinna linnafoorumi korraldajad