Tartu_plakatS

 

Tartu linnafoorum

 

Tartu linnafoorumi problemaatika:

Tartu Ülikool Tartu linnas. Arutletakse TÜ õppehoonete paiknemise ja ruumilise imago üle.

 

Tartu ülikoolis on hetkel 17000 üliõpilast, lisaks on ülikooliga seotud 3500 töötajat.
Tartu linnas on registreeritud elanikke 98 000.
Tartu Ülikooli kasutuses on (seisuga 01.01.2010):
151 iseseisvat kinnisvaraobjekti (hooned, korterid, üüripinnad), üldpinnaga 304 763 m2
Tartu Ülikooli omandis on (seisuga 01.01.2010):
111 hoonet, üldpinnaga 269 948 m2
Tartus maad 65,4 ha, väljaspool Tartut 136,1 ha (Kääriku – 124,3 ha)

 

Maarjamõisa välja ja kesklinna hoonestu suhted

Ülikooli peamiseks keskuseks on peahoonet ümbritsev ajalooline tuumik (peahoone + Toomemäe ansambel), selle kõrvale on tõusmas kiiresti kasvav ja arenev kaasaegne Maarjamõisa väli kuhu koonduvad uued tipptehnoloogiat nõudvad hooned (hetkel asuvad seal Tehnoloogiainstituut, Keemiahoone, plaanitakse ka Füüsikahoonet ja Keemiahoone laiendusena Siirdemeditsiinikeskust, ajalooliselt asuvad läheduses ülikooli kliinikud). Kesklinnas paiknevat osa mõtestatakse hetkel kui humanitaarteaduste kampust. (täpsemalt kaart http://www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/alused/ENG_TY+hooned+2009-2222.pdf)

Probleemiks on Maarjamõisa välja ja ülikooli ajaloolise kesklinna hoonestu vaheline kaugus ning halb ühendus, mistõttu need kipuvad toimima eraldiseisvate tuumikutena. Seetõttu tekivad nn reaal-ja humanitaarkampus, mis tekitab küsitavusi interdistsiplinaarsuse toetamises ja toimimises. Ülikooli arengukava näeb ette ülikooli muutumist dünaamilisemaks ja paindlikumaks teadusülikooliks. Hoonestu planeerimisel tuleb seda silmas pidada soodustades erialade ning valdkondade omavahelist koostööd kogu õppe- ja teadustöös.

      - Tagatud peab olema mugav ja piisavalt kiire hoonetevaheline liikumine. Ülikooli erinevate piirkondade (ajaloolise ja Maarjamõisa välja) omavaheline sidumine (jalgrattateede väljaehitamine, Vanemuise tänava pikendusena raudteeviadukti ehitamine, trammid vms).

      - Tartu kui ülikooli- ja tudengilinna sidususe seisukohalt on oluline ajaloolise ja arendatava uue linnaku sidumine linna üldise struktuuriga, mitte kujundada kahte monofunktsionaalset ülikooliala. Hoonestu ei tohi soodustada ülikooli eraldumist linnast.

      - Kaaluda kahe keskuse sidumist ühenduslülide, näiteks uute õppehoonete lisamise teel (lisaks olemasolevale Vanemuise 46 õppehoonele ja ülikooli raamatukogule).

      - Tegeleda tuleks ka küsimusega, mil viisil ülikool Maarjamõisa välja ruumiliselt võiks kasutada ja arendada. Maarjamõisa välja arvestatava planeeringu puudumine on väga oluline teema. Siiani on planeerimine ja ehitus toimunud suhteliselt meelevaldselt.

 

Lisaks on oluline arvestada ka Maarjamõisas asuva TÜ Kliinikumi linnakuga. Meditsiinitudengite peamine õpe toimub Ravila tn asuvas Biomeedikumis ja seal samas asuvates kliinikumi hoonetes. TÜ arengukava näeb ette kliinikumi hoonetes õppe- ja teadustöö soodustamist, vajalike ruumide planeerimist.

 

Ülikool ja kesklinn, ülikooli ruumiline imago

Tartu kesklinn ja ülikooli paiknemine kesklinnas, kuidas ülikool Tartu linnas välja paistab on olulised teemad nii ülikooli kui ka Tartu linna jaoks. Kas ülikooli hooneid võiks olla Tartule imagoloogiliselt ka näiteks Emajõe kallastel (lisaks veidi varju jäävale Oeconomicumile?) Millised oleks võimalused koostööks Tartu linnaga, et rikastada ja tugevdada nii ülikooli kui ka linna ruumilist imagot? Hetkel on Tartu kesklinnas ikkagi ehitusruumi, see on võimalus, mille ärakasutamist tuleks ülikoolil praegu tõsiselt kaaluda. Konkurentsis teiste ülikoolidega oleks märkimisväärne ruumiline paiknemine ja identiteet kahtlemata lisaeeliseks.

       - Linna seisukohalt on oluline ka Toomemäe elavdamine, milleks ülikooli aktiivses kasutuses hooned oleks hea lahendus. Kuidas kasutada ära ülikooli ajaloolist ansamblit Toomel, kus mitmed vanad õppehooned (sh Anatoomikum ja ülikooli kirik vajaksid uusi funktsioone. Samas asub Toomemäel Liivi õppehoone kõrval praegune Riigiarhiivi hoone, mis oli kunagine esimene ülikooli ühiselamu. Arhiiv plaanib hoonest ära kolida, kas ülikool võiks võtta selle uuesti kasutusse? Sama lugu on Toomkiriku vastas asuva Riigikohtuga (Lossi 17). Ajalooliselt see projekteeriti ja ehitati ülikooli kliinikumi hooneks.

       - Kas ülikooli avatust ühiskonna jaoks ja samuti teadusharude integreeritust ja kohtumist võiks vahendada ülikooli „katel“ - koht, kus toimuks Tartu Ülikooli/teiste Tartu kõrgkoolide avalikud loengud, seminarid, arutelud, koosistumised. See oleks ka koht, kust Tartusse tulija võiks läbi astuda ja poolakadeemilisest elust osa saada. Samas võiks „katel“ toimida ka külalisuurijate- ja õppejõudude vastuvõtu ja majutuskohana. Kus ja kuidas võiks „katel“ ruumiliselt asuda?

       - Ülikoolis kasvab ka järjest täiendkoolituse roll, mille edukus eeldab kindlasti kvaliteetset ruumilist paiknemist.

       - Milline on ikkagi Tartu Ülikooli ruumilise paiknemise nägemus/kontseptsioon?

       - Üliõpilaste (ja ka ülikooli) kohalolu hoidmine ja toomine Tartu linnaruumi on kindlasti Tartu linna imago jaoks väga oluline.

 

 

Ülikooli ajalooline hoonestu

Tartu Ülikooli ajalooline hoonestu on Põhja-Euroopa kaunimaid klassitsismiajastul alustatud ülikoolilinnakuid. Tegemist on ühe paremini kavandatud ja ka säilinud akadeemilise keskusega - võrreldav oma vaimult ja selle jälgedelt Oxfordi, Greifswaldi või Uppsalaga. Suur ülikool väikese linna igapäevaelus on paratamatult selle linna olemasolu tähtsamaid osiseid. Ei oma tähtsust niivõrd üksikobjektid, kuivõrd unikaalne maalilisse maastikku põimunud terviklik ajalooline tuumik. Jätkuvalt akadeemilises funktsioonis olevana omab Tartu Ülikooli ansambel kõiki eeldusi Maailma Kultuuripärandi nimekirja pääsemiseks. Samas hariduse andmise vahendid ja viisid on muutunud ja see raskendab vanade hoonete kasutamist ja neile uute funktsioonide leidmist

       - Tuleks väärtustada ülikooli ajaloolist tuumikut kui urbanistlikku väärtust.

       - Ülikooli ajaloolised hooned peavad jääma ülikooli omandisse (sh ka Vanemuise 46).

       - Kuidas leida kasutuseta jäänud ajaloolistele hoonetele neid väärtustavad funktsioonid. (sh Anatoomikum, ülikooli kirik) ja vältida nende muutumist muuseumiteks?

       - Kuidas luua eeldusi väliruumi aktiivseks kasutusele võtmiseks (nt väliloengute korraldamise võimalus Toomemäel, …)?

      - Tartu Ülikooli ajalooline hoonestu on seni märkmisväärselt hästi säilinud ja kasutuses olnud. Tuleks tagada käesolevaks hetkeks õnnekombel säilinud ajalooliste ja õnnestunud ajastuomaste detailide ja finesside säilitamine ka siseruumides. Kuidas seda kaitset määratleda?

 

Tartu linnafoorumi korraldajad