Pärnu Linnafoorum

 

Pärnu kesklinna hetkeolukorra lühikirjeldus

Karri Tiigisoon (Pärnu linnaarhitekt)

 Hoolimata avaliku ruumi rohkusest on Pärnu kesklinn küllaltki laialivalguva struktuuriga, kus on vähe selgelt defineeritud tähenduse ja kasutusega avalikke ruume. Puudu on kesksest aktiivsest avaliku ruumi punktist, mis toimiks klassikalises mõttes turuplatsi või väljakuna, mis oleks sobiv ürituste korraldamiseks ja mis tõmbaks ka inimesi keskusesse ka niisama olema. Kesklinnas ei ole raekoja platsi, turuväljakut ega näiteks jõulukuuse kohta, mille ümber jõuluturgu korraldada. Puudu on element, mis on omane nii paljudele linnadele ning mis kujundab tihtipeale olulise osa nende identiteedist ja kohalike inimeste kohtatunnetusest. Olles hetkel küllaltki suurte muutuste faasis, ei ole siiski üheselt selge, kuhu kujuneb tulevase linnastruktuuri kese. Potentsiaalseid keskmeid võib olla ka mitu (Rüütli plats, teatri esine, Raamatukogu esine, …), kuid neil peaks olema selge identiteet.

 

1

 

Skeem 1. Erinevad olemasolevad ja kujunevad pargid/väljakud.

 

Ühest küljest on kindel, et laienevad ja avatavad ärikeskused liigutavad aktiivset tsooni vanalinnast veelgi enam jõe poole. Positiivne on suund jõe kui seni tagahoovi staatuses oleva koha poole, kuid samas on keskme nihkumine üle Pika tänava suureks ohuks vanalinnale, mis lõikab selle väga selgelt uuest keskusest eemale.

 

Praeguste planeeringute järgi kujunev ruumiline olukord moodustab Aida, Põhja ja Laia tänavate vahele väga tiheda, kõrge ja kompaktse ärihoonete struktuuri. Hoolimata arhitektuursetest ja linnaehituslikest puudujääkidest on nimetatud kogumil potentsiaali kujuneda aktiivseks äri- ja kultuurielu kokkupuutepunktiks, sest lisaks ärihoonetele lisandub kvartalisse peale kontserdimaja ka muuseum. Lisaks on läheduses ka raamatukogu ja teater. Hoonete vahele kujundatakse jalakäijasõbralik linnaruum (Aida jalakäijate tänav ja rahustatud liiklusega Põhja tänav).

 

 2

Skeem 2. Uus ärikvartal ja kultuuriasutused.

 

Nimetatud kvartali hoonestuse omapäraks on asjaolu, et see asub mitmetes olemasolevates ja ka tulevastes vaatesektorites otse esiplaanil. Juba praegu mõjub planeeringust veidi madalamana ehitatud kontserdimaja 8-korruseliste hoonete vahel üsnagi allasurutuna. Kogu kvartal tervikuna mõjub kaugvaadetes ühtlase kahedimensioonilise müürina. Vaevalt, et kvartali valmimine situatsiooni oluliselt muudaks.

 

  • Keskuses on puudu selgelt defineeritud identiteedi ja kasutusega avalikust ruumist.

  • Uue arenduse tõttu liigub kesklinna aktiivsuskese üle Pika tänava jõe poole.

  • Hoolimata oma vaadeldavast asukohast on vaade jõelt kesklinnale ebaatraktiivne.

 

Piirkonna analüüs ja arengukirjeldus

Hoolimata sellest, et Pärnul puudub eelpool mainitud väljak või aktiivne punkt, on nii uues kui ka vanas keskuses potentsiaalset ruumi piisavalt. Kui Aida tänava ümbrus hakkab tänaseks juba ilmet võtma, siis suures osas on ala arenguvisioonid alles lõplikult välja töötamisel.

Uued visioonid pudutavad peamiselt Pika, Ringi, Laia ja olemasoleva politseimaja vahele jäävat ala, olemasoleva bussijaama ala ning kavandatavat Raba-Aia silda.

 

Seoses uue silla kavandamisega on Aia tänavast saamas üks linna peasissepääsudest ning linnapoolsest jõekaldast linna peafassaad. Uus sild saab keskusest sisse- ja väljasõidul kindlasti olulisemaks, kui seda on vana sild. Tegemist on kiirema ühendusteega linnast välja, kui seda on praegune. Uus sild on seotud ka otse randa suunduva Aia tänavaga ning jõeäärse ja eeslinna piirkonna elupiirkonnaga.

 

3

Skeem 3. Olemasolev (helepunane) ja kavandatav (tumepunane) sissepääs kesklinna.

 

Piirkonnas on oluliseks muudatuseks bussijaama kavandamine uude kohta Aia ja Laia tänava nurgale. Uus bussijaam on lähtepunktiks olulistele liikumissuundadele linna keskuste suunas.

Esiteks paikneb bussijaam Aida jalakäijate tänava alguses, mis on uue keskuse telg ning mis ühendab lisaks ärihoonetele ka kontserdimaja ja tulevast muuseumi. Aida tänav on kavas edasi pikendada Kalda tänavale ning kujundada sellest loogiline suund nii Õhtu tänavale, üle Vallikraavi silla jahtklubi poole ning sealt edasi mööda jõe äärt Rannaparki ja randa.

Teine suund on ligikaudu mööda kunagist raudteeperrooni olemasoleva bussipeatuse ja Ringi ja Pika tänava ristmiku poole, mis on loogiliseks suunaks vanalinna, Rüütli platsi ja Rüütli tänava suunas. Ringi tänav on tänu laiadele kergliiklusteedele ka heaks ühenduseks suunal randa, liitudes tavapärase vanalinna ühendava Pühavaimu-Supeluse suunaga. Hetkel on mõneti probleemne Rüütli ja Kuninga vaheline Ringi tänava lõik oma suure parkla ja küllalt kitsaste kõnniteedega, mis ei viita olulisele suunale.

Kolmas suund on piki Aia tänavat otse ranna poole, mis ei ole tänasel hetkel sama oluline ja tavapärane kui seda on Pühavaimu-Supeluse ja Nikolai-Supeluse liikumissuunad vanalinna ja rannapiirkonna vahel, kuid seoses silla kavandamise ja bussijaama asukoha muutusega muutub see suund kindlasti palju olulisemaks olles ühendusteeks ka pärnakatele teiselpool jõge.

 

 4

 

Skeem 4. Kavandatav bussijaam koos peamiste bussijaamast lähtuvate liikumissuundadega.

 

Järgmine oluline objekt, mis on kavas kesklinna paigutada, kuid mille tulek ja kavandatav asukoht on veel küllaltki ebareaalne seoses piirkonna keeruliste maaküsimuste ning võimalike poliitiliste muutustega, on (moodsa) kunsti muuseum. Erinevalt Tallinnast ja Tartust on Pärnul võimalus ehitada analoogne kultuuriobjekt otse kesklinna ning viia turism ja kultuurielu kvalitatiivselt uuele tasemele.

 

Vaadates keskust veidi kaugemalt võib koos vana ja uue keskusega selle kandvaks ja siduvaks elemendiks kunagise bastionaalvööndiga haaratud alal lugeda H-tähe kujulist ristuvate tänavatega struktuuri. Selle vertikaalid moodustavad Vee ja Akadeemia ning Ringi ja Aia tänavatest ning horisontaali Aia, Pika või Rüütli tänavast. Vertikaalide tähtsuse liikumisteedena loovad just sillad.

5

Skeem 5. Sildadest lähtuv kesklinna põhitänavate struktuur.

 

Olulisemad avaliku ruumi elemendid – väljakud – paiknevad vertikaalidel või selle vahetus läheduses: keskväljak, Endla teatri esine, uue raamatukogu ümbrus, Jakobsoni park, Rüütli plats, olemasolev bussijaam, Port Artur 1-e tagune ja Port Artur 2-e esine väljak. Samuti on Aida ja Rüütli tänavate näol tegemist tugevate avaliku ruumi elementidega ning Pikk tänav moodustab oma hoonestusega tugeva vana ja uut eraldava linnaehitusliku struktuuri, mida mõneti tugevdab ka teljele jääv uus raamatukogu.

 

6

 

Skeem 6. Põhitänavatega seotud peamised avalikud väljakud.

 

See osaliselt veel kujunemisjärgus, kuid juba üsna selgesti hoomatav avalike ruumide põiming seob endaga erinevaid ajastuid, vaateid, mastaape ja kvaliteete. Linnaruum, mis on vana silla juures juba välja kujunenud, esindab sealpool väikeste kõrvalekalletega ühe ajastu poolt loodud ranget struktuuri nii paigutuses kui ka arhitektuuris. Olemasolev Rüütli tänav ja kujundatav Aida tänav kulgevad radikaalselt erinevates kihistustes.

 

Nagu eelnevalt juba põgusalt mainitud, peaks koos uue silla ja uue bussijaamaga ning sellega seotud avalikust väljakute ruumist saama süda, mis nii oma ruumilise ülesehituse kui ka funktsionaalsusega pumpaks „verd“ ka ülejäänud süsteemi ning eeldatavasti ka kaugemale ranna, jõe ja Aia tänava vahelisse muinsus- ja kuurortlinnaruumi.

Südame“ kujunemiseks on vaja luua mitmed olulised eeldused. Esiteks peaks tulenevalt silla asukohast piirkond olema võimalikult paljudele linna saabujatele saabumispaigaks ehk kohaks, kus vahetatakse liiklusvahend Pärnu mastaabile kohasema vastu. Saabumispaikadeks on sobiv nii kavandatav bussijaam, kui ka ümbruskonda kavandatavad parkimiskohad. Infrastruktuur ümberlülitumiseks kujundatakse meeldiva jalakäijate ala, avalike rattaparklate, rattalaenutuse jms kaudu.

 

7

 

Skeem 7. Olemasolevate ja kavandatavate suuremate parkimisalade paigutus.

 

Teiseks peaks koht meelitama ligi oma funktsionaalse mitmekesisuse kaudu. Mitmefunktsiooniline avalik ruum, mida piiravad nii elu-, äri- kui ka ühiskondlikud hooned, on potentsiaalseks kohaks väga erinevatele avalikele üritustele otse kesklinnas. Nii kontserdid, turud kui etendused peaksid üsna loomulikult toimuma nii ümbritsevate äride kui ka kultuuriasutuste poolsel initsiatiivil. Kui koht on aktiivselt kasutusel, siis leiab see eeldavalt võimalikku kasutust ka kohaga otseselt mitte seotud tegevuste näol. Eesmärk on luua meeldiva linnakeskkonna näol kõik eeldused, et „süda“ oleks kutsuv nii oma meeldiva keskkonna kui ka põnevate sündmuste poolest.

 

Kolmas aspekt on koha ruumiline struktuur. Lisaks meeldivale jalakäijasõbralikule keskkonnale on vajalik vaadelda väljakut ümbritsevaid mahte kui ansamblit – tervikut erinevatest elementidest. Ansamblit, millel peaks olema nii oma sisemised kui ka välimised mahulised suhted. Lisaks Aida tänava ümbrusele on tänaseks juba suhteliselt paigas ka Lai 10 kinnistule kujundatav hoonestus, mis on valminud läbi arendaja poolt korraldatud arhitektuurikonkursi ja mida ilmestab 17-korruseline kõrghoone. Kõrghoone loeti konkursitööna sobivamaks lahenduseks, sest muul viisil oli väga keeruline mahutada Lai 10 kinnistule arendaja poolt soovitud mahukat programmi. Täiendavalt on Port Artur 2-e horisontaalsele mahule kavas juurde ehitada Aia tänava poole lisaks 5-korruseline bürooplokk (kokku 8 korrust).

 

Erinevalt Aida tänava ümbrusest on Port Artur 2-e ümber kujunev linnaruum märksa hõredam ja kõrguslikult mitmekesisem.

Jõe äärde paigutatud kõrghoone toetab eesmärki kujundada nii jõe parem- kui ka vasakkaldast kõrgemate hoonetega aktiivsem siluett, kui see on täna. 17 korrust jõe pool töötab hästi tähisena linna sissesõidul kesklinna jaoks tähistades samas ka küllalt aktiivset avaliku ruumi osa jõe ääres. Teisalt mõjub see eelpoolkirjeldatud süsteemis ka eksitavalt, sest keskus ja „süda“ asuvad eemal. Olgugi, et keskuse mõningane laialiulatumine on tänase arengu tingimustes täiesti loomulik, on eesmärk hoida keskuse „kese“ siiski võimalikult selle tsentris ehk siis tegelikult kohas, mis jääks nii Pika tänava, kui uut ja vana keskust poolitava põhitelje äärde.

 

Keskus tuleks kujundada nõnda, et see produtseeriks ise oma funktsionaalset kompaktsust, mis tähendab siis seda, et piiratud avalike ruume ääristaksid erinevate funktsioonidega ja avaliku kasutusega hooned (teenindus, kaubandus, kultuur). Funktsionaalne tihedus toidaks nii kultuurilist, sotsiaalset, kui ka ärilist läbipõimumist. Samas ei tohi lasta kaduda ka elufunktsioonil. Küll äärmiselt ebatõenäoline, kuid oluline oleks ka see, kui leitaks võimalus Linnavalitsuse tagasi toomiseks kesklinna, mis asub tänaseks ohtlikult keskuse ja elupiirkonna serval.

 

  • Uus sild ja bussijaama viimine uude asukohta avavad uued liikumissuunad.

  • Keskusesse ühiskondlik hoone – moodsa kunsti muuseum funktsionaalse mitmekesisuse parandamiseks.

  • Port Artur 2-e juures olev bussijaamaga seotud avalik ruum kavandada eesmärgiga kui ülejäänud struktuuri toitma hakkav võimalikult aktiivne ja atraktiivne „süda“.

  • Kavandatud Lai tn 10 kõrghoone nihutab tsentri veel kaugemale, kui Aida tänava ärihoonestuse ala.

  •  

     

Käsitletava ala kaart http://www.arhitektuurikeskus.ee/linnafoorumid/parnu/alusmaterjalid