Rakvere linnafoorum

Rakvere linnafoorumi problemaatika: Mis on väikese linna avalik ruum? Rakvere kesklinn.

 Niipalju, kuivõrd väikeses linnas elamises on teadlikku valikut, on see valik pigem koduse, rahuliku ja võibolla isegi endassesüüvinud elustiili kasuks. Küsitluses* on Rakveres elamise heade külgedena välja toodud linna inimmõõdulisust, et linn pole liiga suur ega väike, pole anonüümne, et kõik vajalik on käeulatuses.

Milline saaks ja võiks olla väikese linna avalik ruum? Oleks siis mõistlik arvata, et pole suurt tarvidust anonüümse „enese näitamise ja teiste vaatamise tüüpi“ show-off  ruumi järele, mis piisava kriitilise inimmassiga linnade puhul on toimiv ja hädatarvilik (väikeses linnas aga on näod juba nähtud ja tuntud). Ilmselt ei saa väikese linna avalik ruum olla lihtsalt suurlinna oma väike koopia.  Seega väikese linna avalik ruum võiks olla igapäevase elutegevusega lahutamatult seotud, et enesele piisavat põhjendust ja kasutust leida. Avalik ruum, mis on orgaaniliselt seotud igapäevaste tegevustega. Mitte väljaku-tüüpi, vaid pigem võrgustiku tüüpi, kus igapäevaselt käidavad kohad on ühendatud niisuguse ruumiga, mida on mõnus ja tore ka aeglasemalt (jala, rattaga,...) läbida. See tähendab, et avaliku funktsiooniga ei oleks lihtsalt üksikud kohad – väljakud, pargid, vaid et nad oleks linlase igapäevakäikudesse osavalt integreeritud. Tundub, et tarvidust ongi rahuliku tempoga, mõnusa ja koduse ruumi järgi, mida võiksid sõlmpunktidena täiendada väikesed nutikad elemendid nagu Vallimäe trepp?

Küsitluses on Rakvere puudustena välja toodud, et  „Jalgrataste parkimine on probleemne. Seda võiks propageerida. Just sellist tervislikku, et see on väikelinn, ma käin jala, ei pea koguaeg autoga sõitma.“ Tänavate halb seisukord, tervislike eluviiside vähene propageerimine ja autode arutu hulk olid nimetatud probleemid, mis on kõik ühel või teisel moel liikumisega seotud. Ilmselgelt on Rakveres tarvidus, et kesklinna kant oleks rohkem kõnnitav. Seepärast võiks linnafoorum tähelepanu pöörata Rakvere linnasüdamele ja temas liikumise viisidele ja võimalustele.

Virumaa pealinna staatuse nihkumine

Rakveres on hetkel umbes 17000 elanikku. Linna tagamaa on võrdlemisi suur (vt ka autoloenduskaarti foorumite kodulehel), kuidas see linna kasuks tööle saada? Rakveret peeti pikka aega Virumaa pealinnaks, vahepeal kerkisid aga üles riigi regionaalpoliitilised plaanid viia olulisi riigiasutusi Rakverest üle Jõhvi; ka kontserdimaja otsustati ehitada Jõhvisse. Seetõttu on mõistetav küsitluses väljendatud rakverelaste kartus „Jääda provintsiks, jääda Tallinna-Jõhvi vahele pendeldama, mis vähendab linna atraktiivsust.“  Muuhulgas on aktuaalne majanduslik konkurents Jõhviga.

Rakvere kohta arvavad linna elanikud, et seal valitseb hea tasakaal moodsuse ja traditsioonide austamise vahel. Samas leitakse, et linn on uutele mõtteviisidele avatud ja läheb kõige uuega hästi kaasa. Rakvere avaliku ruumiga tegelemisel sobiks rakenda rohkem sünteesivat mõtlemist, liidame selle ja tolle; mis võrgustiku-taolise avaliku ruumi puhul võiks toimiv olla.

Kaja Pae
Linnafoorumite eestvedaja

 * „Rakvere linna mainekujunduskampaania alusuuring“. Emor 2004.  http://www.rakvere.ee/index.php?main=207

 Vt ka Rakvere linnaregiooni uuringu kokkuvõtet http://www.rakvere.ee/ajaleht/2009/02/04_RakvereS6numid_05022009.pdf