Viimsi (linna)foorum
Viimsi ja Haabneeme alevike arengud
 
Viimsi foorumil tegeletakse Viimsi ja Haabneeme alevike ruumilise arengu mõtestamisega. Milline võiks olla seni võrdlemisi vabalt ja kiirelt elamutega täitunud alevike edasised arengusüsteemid?
 

Viimsi ja Haabneeme alevike elanike arv kokku on 7256, mis võiks olla Paide järel suuruselt 16. linn Eestis, olles veidi suurem Põlvast, Raplast, Tapast, Elvast, Jõgevast, Türist. Alevikes on olemas hulk sotsiaalseid ja vabaaja funktsioone - spordiväljakud, võimlad, koolid, Viimsi huvikeskus, jalgrattateed, haigla, perearstid, apteegid, raamatukogu, teenindavad funktsioonid, alevike piiridel on matkarajad jne. Elanike arvust, tihedusest ja funktsioonidest lähtuvalt võiks neist alevikest mõelda kui Eesti väikelinnast. Hetkel toimivad alevikud Tallinna eeslinnana, omamoodi elitaarse või teise ajastusse kuuluva Lasnamäena. Alevike ümbruskonnas (ja ülejäänud Viimsi vallas) kortermaju ei leidu. Haabneeme ja Viimsi alevikke eristab ümbritsevast ruumist võrdlemisi tihe kortermajadega asustatus. Pidades silmas Haabneeme tõenäolist kasvu tulevikus, oleks keskkonna jätkusuutlikuse huvides igati mõistlik rõhuda selle keskkonna (linnaliku) mitmekesisuse toetamisele ja loomisele.

Elanike arvu kasv on toimunud just viimase kümnendi ehitsbuumi jooksul (alates aastast 2000 on lisandunud Viimsi valda umbes 10000 elanikku). Erinevalt mitmetest teistest buumiaegsetest arenduspiirkondadest on areng siin toimunud juba olemasoleva infrastruktuuri baasil, kuid see haakumine kunagise heal järjel Kirovi kalurikolhoosi (ja Viimsi lillekasvatussohvoosi) infrastruktuuri külge on olnud kohati toimiv, kohati aga üsna juhuslik või haakumatu. Niisugune ajalooline kujunemine on tekitanud kahtlemata huvipakkuvad ruumilised olukorrad, nende nutikas ärakasutamine parandaks muidugi oluliselt avaliku ruumi väärtust.

Haabneeme keskusena on (lähiajaloos) mõtestatud avalike funktsioonidega telge alates endisest koolimajast kuni staadionini (mõlemad Ado Eigi projekteeritud). Liikumise mõttes toimib see telg hetkel ainult jalgsi liikluseks. Teljel asuvad iseloomuga ja tugeva arhitektuuriga hooned, kus paiknevad üksikud teenindusfunktsioonid, kuid funktsioonide toimimine jätab veidi juhusliku ja ajutise mulje, ruum on üsna väljasurnud. Samas on hoonete vaheline ruum hea proportsiooniga ja õnnestunud. Uuesti kohtab siin häid linnaliku ruumi arendamise võimalusi. Mis hetkel nõuavad muidugi üksjagu ressurssi, teisalt aga tähendaks selle ruumi hülgamine lihtsalt mittesäästlikku valglinnastumist ja kultuuri järjepidevuse katkemist. Lisaks on antud koht ka geograafilises mõttes Haabneeme südames.

Kas küsimus Haabneeme keskusest on hea küsimus?

Suurem osa elanikest Haabneemes on koondunud Randvere, Tammepõllu, Kolhoosi ja Kaluri tee vahelisele alale (vt Hendriksoni ja Ko uuringust vastavat joonist). Viimasel ajal on räägitud Haabneeme (ja ühtlasi ka Viimsi) keskuse väljaarendamisest. Keskuse loomise stsenaariume on välja pakutud mitmeid, prevaleeriv on keskuse loomine Sõpruse tee algusesse, mis kohanduks senise aleviku struktuuriga. Samas on plaanis mahukad arendused Miiduranna sadama kandis, mis tooks Miiduranda arvestatava täiendava elanike hulga ja praeguste plaanide kohaselt püüaks sinna luua ka avalike funktsioonidega ja linlikku keskkonda. Välja on pakutud ka keskuse arendamist samasse Miiduranna piirkonda, mis asuks lähemal Viimsi alevikule, aga ei haakuks kuigi täpselt praeguse Haabneeme olukorraga.

Tundub, et Viimsi ja Haabneeme alevikke oleks mõistlik vaadelda ühe süsteemina, samas on nende traagelkohad peened ja üks võimalus oleks seda peenust säilitada. Teisalt, kui vaadelda Haabneeme lineaarsuste süsteemi – randa, Lubja klinti, Randevere tee äärde arenevat autoliiklusel põhinevat keskkonda ja nende vahele jäävat eelpool kirjeldatud ajaloolist telge, siis selle jätkumine läbi Keskuse kinnistu Miiduranna ja Viimsi aleviku suunas analoogse lineaarsusena on justkui kooskõlas piirkonna sisemise pehme loogikaga.

Selge sekkumiseta on ilmselt tekkimas multikeskuste süsteem, väikeste linnade puhul on aga eriti aktuaalne küsimus, kas (inim)ressurssi mitmete keskuste tegelikuks toimimiseks on piisavalt?

Sotsiaalsesse situatsiooni kodeeritud monofunktsionaalsus

Rahvastikupüramiidis on selgelt domineeriv 30-39 aastaste rühm. Selline ühekülgsus ealiseses läbilõikes tingib osalist ühekülgsust ka teenuste vajaduses ja peegeldub ka (avaliku) ruumi kasutamises. Ajalises lahutuses tähendab see ruumile esitatud ootuste muutumist, seetõttu nihkub rõhk ruumi rikkalikkuselt funktsionaalsele ümberkohandamisele.
 
Kokkuvõtvalt otsib foorum nutikaid lahendusi looduse ja kultuuriliste kihistuste kasutamiseks loomaks Viimsi vallale tugevat keskust, mis toimiks mitmekesise elukeskkonnana.
 
Arvudes:
Viimsi valla elanike arv on 16483
Haabneemes on 1400 elanikku/km2
Viimsi alevikus on 1000 elanikku/km2
¾ Valla elanikest käib tööl väljaspool valda
 
Vaadeldavat ala puudutavad materjalid leiate:
 
Kaja Pae
Linnafoorumite eestvedaja